Paunküla mõis (saksa keeles Paunküll) oli rüütlimõis. Mõisal on olnud palju omanikke. Aastal 1417 andis ordumeister Siegfried Lander von Spanheim tulevase paunküla mõisa maad Jacob Roennele. Paunküla mõisa on esmakordselt mainitud 1493. Jacobi kaks poega müüsid 1501valdused Hermann Zoegele.
Paunküla mõisa omanikuks alates aastast 1515 oli Jürgen Deken. Dekeni tütar abiellus Johann Maydelliga, kes Liivi sõja ajal sõdis venelaste poolel rootslaste vastu. Selliste mõisnike mõisad riigistati peale rootslaste võitu. Kui 1639. aastal Korteni maja ehitati, olid tõenäoliselt Paunküla mõisnikeks Vietinghoffid, kes toetasid maarahvale hariduse andmist.
Aastatel 1653-1716 oli Paunkülas mõisnikuks Hans Heinrich von Tiesenhausen. Aasta peale Paunküla mõisa ostmist aadeldati ta Rootsi riigile sõjaliste teenete osutamise eest ratsaväe kindralmajorina Rootsi vabahärraks.
Ta oli peale abiellumist ka Kose-Uuemõisa omanik. Poeg Heinrich oli Rootsi kuninglik ooberstleitnant ja võitles Eestimaa aadlike ratsarügemendi komandörina Põhjasõja esimeses Narva lahingus.
Pärast Põhjasõda tulid Paunkülla von Delwigid ja von Kuhlbarsid. Mõisal oli mitu karjamõisa-Silmsi, Kiruvere, Liebwerthi ja Vahetüki. Alates 1750.aastatest omasid Paunküla Hagemeistrid, perekonnale jäi mõis 1919.aastani. Iseseisvunud Eestis jäi Julius Hagemeister rentnikuks.
Põhjasõja eel ja selle ajal jäi Paunküla piirkonda palju jälgi Rootsi sõjaväe tegevusest . Mõned kilomeetrid Korteni majast Tallinna poole, Raveliku küla kohal , lõikub Tartu maantee mäkke , mille nimi on “ Karlsberg ”. Rahva jutu järgi olevat sellel mäel peatunud kuningas Karl XII oma sõjaväega .
Mõned kilomeetrid lääne poole , Voose-Vetla teest lõunas , Kasuvere põlistalu varemete kõrval , muistse 14 .-17. sajandist pärit matusepaiga lähedal, kasvab vana pärnapuu , mille istutanud Karl XII.
19. sajandi alguses ehitati stiilne ühekorruseline klassitsistlik peahoone, mis 1905 põles maha. Põlenud peahoone asemele ehitati historitsistlik hoone.