100 aastat laulupäevi. Õpilaste laulupäevadest Kose valla laulu- ja tantsupeoni.
Eestimaal hakati 1820. aastal asutama kihelkonnakoolide ja kirikute juurde koore, mida juhatasid koolmeister või köster. Esimesi laulukoore hakkasid Harjumaa koolmeistrid kihelkondades looma 19. sajandi teisel poolel.
Harjumaa esimene muusikaselts asutati Jüris 1866. aastal üsna pea pärast Tallinna Revalia (1863), Estonia (1865) ja Tartu Vanemuise (1865) seltside loomist. Jüri lauluseltsile järgnesid rohkem kui 20-aastase vahega nii Keila kui Kuusalu seltsid ning esimese vabariigi aegu oli laulu- ja mänguseltse Harjumaal juba üsna rohkesti.
Esimene üldlaulupidu korraldati 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Laulupeo traditsioon ei olnud eestlaste endi idee, vaid pärineb Kesk-Euroopast. Kõige olulisemat eeskuju on andnud sakslased, kes organiseerisid muljetavaldavat ühislaulmist. See ühislaulmine andiski eestlastele tõuke hakata harrastama koorilaulu. Kose meeskoor võttis 1879. aastal osa teisest üldlaulupeost Tartus. Kooris laulsid ka Tuhala, Oru ja Tammiku vallakooli õpetajad.
1881. aastal asutati Kose pasunakoor ja 1881 muusikakoor Kose kihelkonnas. Aastail 1881–1890 juhatas pasunakoori Kose-Uuemõisa ministeeriumikooli õpetaja Siim Oja. 1890. aastal asus pasunakoori juhtima talupoeg ja viiulimeister August Kristal, kes oskas mängida kõiki instrumente.
1892. aasta augustikuus asutati Kose Muusikaselts ja pasunakoor liitus sellega. Neil aastatel korraldati palju pidusid ja kontserte. 1896. aastal telliti pasunakoorile Saksamaalt uued instrumendid. Samal aastal võeti osa ka üldlaulupeost Tallinnas.
20. sajandi esimesel kümnendil tegutses Kosel neli seltsi: Kose Muusikaselts, Kose karskusselts “Aade”, Aleksandri (Triigi) valla Kooliselts ja Kose Põllumeeste Selts. Seltsidest olid kõige tegusam Kose Põllumeeste Selts, kes asutas 1909. aastal Kose Laenu- ja Hoiuühisuse ja 1911. aastal korraldas põllumajandusnäituse. (EAA.5140 Kose Muusikaselts)
Nimetatud seltsidest jäi laulukooride ja pasunakoori tegevus püsima ja on toiminud vaheaegadega käesoleva ajani.
Kose Õpetajate Ühing korraldas 1921, 1925 ja 1930 kihelkondlikud õpilaste laulupäevad. 1932 toimus Kose kihelkonna esimene laulupäev.
Esimest Kose laulupäeva kajastati Päevalehes nr 180 05.07.1932 järgmiselt:
Pühapäeval peeti Kose kihelkonna 1. laulupäev Kosel sealsete kooliõpetajate ühingu korraldusel. Enne lõunat kogunes rahvas Kose kirikusse, kus sel puhul peeti pidulik jumalateenistus. Jutlustas õpetaja J. Aunwsr Jüri kogudusest ja laulis laulupäeva ühiskoor. Laulupäev algas kell 8 ajal pärast lõunat Kose alevikust eemal jõe ääres, kus laululava oli ehitatud looduslikule mäeveerule. Kihelkonna kooridest moodustatud ühised sega- ja puhkpillikoore juhatas Kose koguduse köster-organist A.Rässa. Vaimuliku kõne pidas Kose õpetaja R.Jõgis. Esimese katsena laulupäevade korraldamises Kosel jättis see pidustus kauni mulje.
1934 toimus vaimulik laulupäev, sündmust kajastati ajalehes „Tapa Sõnumid“:
Vaimulik laulupäev Kosel. Kose koguduse nõukogu korraldusel peetakse jaanipäeval 24.juunil Kose kirikus kihelkondlik vaimulik laulupäev. Laulupäevast võtavad osa kõik Kose kihelkonna laulukoorid kokku 200 lauljaga. Laulupäeva kooride juhtimise on endale võtnud tublid muusikamehed Triigi algkooli õpetaja Osvald Kall, Kuivajõe koolijuhataja Hans ja koguduse köster A. Rässa. Laulupäevast saadud sissetulek läheb koguduse leerimaja remonteerimiseks (Tapa Sõnumed, 7 juuni 1934).
Teise maailmasõja aastail ja järel laulupäevi ei toimunud, 1950.aastatel jätkati traditsiooni ja laulupäev pälvis tähelepanu üleriigiliselt aga rajooni kunstikollektiivide aadressil tuli ka hulga kriitikat..
Kose rajooni laulupäev Vihmasest ilmast hoolimata olid 18. juulil looduslikult kauni Pirita jõe kaldale kogunenud lauljad, tantsijad ja mängijad, samuti rohkesti külalisi Kose rajoonist ja ka väljastpoolt, sealhulgas Läti NSV Cesise rajoonist, kellega Kose rajooni töötajad on sotsialistlikus võistluses.
laulupäev pakkus kunstiliselt mõndagi huvitavat ja meeldivat.
Selles oli oma osa Paide isetegevuslastel, kelle esinemised aitasid kaasa kava mitmekesistamisele. Hea oli kuulata Paide kultuurimaja deklamaatori R. Linti esituses Juhan Liivi „Pildikest Peipsi rannalt“ ning E. Lallilt Debora Vaarandi huumoriküllast «Laisad poisid». Kahju, et Paide kultuurimaja segakoor ei esinenud iseseisvalt ; oleks huvitav olnud tutvuda selle tõusuteed sammuva kollektiiviga. Rahvakunstiõhtu ja laulupäev viidi läbi koos ühel päeval. Pidustuste põhilise osa moodustasid laulukooride esinemised. Nende saavutused ja puudused annavad eriti selge pildi olukorra kohta koorilaulu arendamise alal rajoonis üldse. Edu on märgata meeskoorilaulu alal, kuid ainult kvalitatiivselt. Ühendatud meeskoori poolt sm. Kallase ja Paide koorijuhi sm. Särevi juhatusel ettekantud laulud kõlasid varjundirikkalt ja sütitavalt. Kahjuks ei saa aga siin mööda minna ühest olulisest „agast“: ühendatud meeskooriks osutusid Kehra oma ja külalised Paidest
Kose rajoonis tegutseb ainult üks meeskoor! Arvuliselt ei andnud mõõtu välja ka ühendatud segakoorid ja naiskoorid. Ka ettekanne ei rahuldanud täiel määral. Kui A. Lätte „Laul rõõmule“ (juhataja sm. Järvis) ning tšehhi rahvalaul „Karjus“ (juhataja sm Särev) haarasid kuulajaid oma väljendusrikkuse ja ilmekusega, siis mõjus ülejäänu vastupidiselt. M. Härma laulus „Tule koju“ oli intonatsioonilisi ebatäpsusi, E. Arro „Kiigelaulul“ polnud sellele omast voolavust, T. Hrennikovi „Ela, kallis kodumaa“ jäi halliks, kuidagi tujutuks.
Kõlajõult liiga tagasihoidlik oli ühendatud naiskoor. Ka naiskoori juures oli viimistlematust, rütmilisi ja intonatsioonilisi kõikumisi. Erandiks olid ainult J. Ozolini „Põlismets on ümberringi“ ning H. Kõrvitsa „Kuulus kangur“. Ebaühtlaselt esinesid ka lastekoorid. Hästi, kaasakiskuvalt, seejuures märkimisväärselt selge diktsiooniga (vene keeles) kanti ette Aljabjevi „Laul noorest sepast“ (juhataja sm. Oert). Ülejäänud laulud rääkisid aga jälle vähesest ettevalmistusest. Siin oli mitmeid vigu, osa häälerühmi hilines sisseastumisega, ettekanne polnud puhas ega rütmiliselt kindel. Ühendatud kooridelt oli kavas kaks laulu, nende ettekanne polnud samuti võrdsel tasemel. V. Muradeli „Partei meid juhib“ esitati orkestri saatel. Selle asemel et lauljaid toetada, segas see vaid oma asetuse tõttu. E. Arro „Rahulaul“ klaveri saatel kõlas seevastu hästi, lausa sütitavalt. Kahju, et sellise tehnilise viperuse tõttu kadus laulupäeva kava ühe sisukama pala, V. Muradeli laulu mõjuvus. Meeldivat vaheldust pakkusid laulupäeval avapalana R. Nurga leelu „Kutse peole“ ning rahvatantsijate ilmekad ettekanded sm Saluste juhatusel. Eriti tõstaksin esile „Oige ja vasemba“ ja U. Toomi „Kolhoositantsu“ esitust segakoori saatel, millega lõppeski laulupäev.
Kahtlemata olid paljud isetegevuslased ja kollektiivide juhid teinud tõsist tööd laulupäeva ettevalmistamisel. Kunstilise isetegevuse vastu tuntakse Kehra töötajate hulgas järjest rohkem huvi. Näib, et Kehra klubi muutub üha elujõulisemaks. Ja siiski, kui vaadelda olukorda kogu rajooni ulatuses, jäävad saavutused puuduste kõrval varju.
Kose rajoonis on palju eesrindlikke ühismajandeid, palju tublisid kolhoosnikuid, traktoriste, mehhanisaatoreid sovhooside töötajaid. Tulemused kunstilise isetegevuse alal ei vasta aga kaugeltki nendele võimalustele, mis rajoonis on potentsiaalselt olemas. Kogu küsimus takerdub peamiselt organiseerimatuse taha. Hea, et osati vähemalt pidupäevale organiseerida külaliskollektiive Paidest. Need ja peamiselt Kehra kollektiivid täitsidki tegelikult laulupäeva kava. Kose kultuurielu juhtivad asutused peaksid kõigepealt lahti saama kampaanialikkusest. Kolm kuud tagasi juhiti rajooni laulupäevakomisjoni, samuti ka kultuuriosakonna tähelepanu mõnelegi olulisele puudusele laulupäeva ettevalmistustöös. Selle aja jooksul polnud aga midagi nimetamisväärselt muutunud. Nähtavasti arvati, et aega on veel küllalt, et laulupäeva jõuab „teha“ ka mõne nädalaga. Ja mis veelgi halvem — laulupäevasse suhtutakse nagu mingisse omaette üritusse, seostamata seda kogu kultuurielu arenguga. Tulemused, kollektiivide vähesus, ebarahuldav kunstiline tase ongi käes.
Täiesti söötis on rajoonis rahvapillimuusika, puhkpilliorkestrit pole ikka veel suudetud organiseerida rajooni keskusesse — Kose kultuurimaja juurde, koorid ja orkestrid, mille tegevus on mitmesugustel põhjustel seisma jäänud, „uinuvad“ edasi. Seltsimehed rajooni laulupäevakomisjonist võivad küll öelda, et nad ju käisid koos, et töötati isegi välja ettevalmistustööde plaan jne. Kuid õnnetus seisab selles, et kogu see tegevus on formaalne, jääb enamikus sinnapaika. Laulupäeva komisjoni kavatsused ei ulatunud külanõukogudeni, rahvamajadeni, kolhoosiklubideni. Külanõukogusid kultuuritöösse kaasa tõmbamata pole aga loota olukorra paranemist kohtadel. Kahtlemata on põhjendatud väide, et Kose rajoonis on vähe kvalifitseeritud kunstiinimesi, õige on ka see, et rajooni spetsialistid-koorijuhid sm-d Kallas, Ranna, Järvis, Oert, Lipp — on väga koormatud. Kuid võimalusi nendest raskustest ülesaamiseks on mitmesuguseid. Tuleb kasvatada andekamaist koori- ja orkestriliikmeist tulevasi koorija orkestrijuhte. Kose asub Tallinnast ainult 40 kilomeetri kaugusel. Ei tohiks olla mingeid erilisi raskusi kontakti loomiseks pealinna muusikutega, kes võiksid osutada oma kaasabi. Alles hiljuti oli ajaleheveergudel juttu Järvakandi kooride edukast tööst Riikliku Akadeemilise Meeskoori liikme sm. Siiaku juhatusel. Järvakandi on aga Tallinnast hoopis kaugemal kui Kose. Lõpuks, miks pole Kose rajooni kultuurielu juhid kasutanud oma šefi — Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise kateedri — abi. Kui šefid on šeflusaluse unustanud, siis tuleks seda neile meelde tuletada. Kui rajooni partei-, nõukogude ja komsomoliorganisatsioonid arvestavad tõsiselt äsjase laulupäeva õppetunde, siis annavad Kose rajooni töötajad koos edusammudega majanduselu alal oma osa ka meie nõukoguliku kultuuri rikastamiseks, eeloleva suurpeo — 1955. aasta üldlaulupeo õnnestumiseks.
Sirp ja Vasar, nr. 30, 23 juuli 1954
Kose rajooni teist laulupäeva kajastati Tallinna Masina-Traktorijaama poliitosakonna häälekandjas Oktoobri Võit 2 . juuli 1952:
Kose rajooni suurelt pidupäevalt. Laupäeval ja pühapäeval toimus Kose asula lähedasel lauluväljakul Kose rajooni II laulupäev Hulga/line osavõtjate arv ning ennenägematu kuulajatepere andsid tunnistust meie sisult sotsialistliku ning vormilt rahvusliku kultuuri uuest tõusust. Seejuures tuleb eriti tõsta esile asjaolu, et kui möödunud aastal laulupäeval esinejaid oli 800 ümber, siis tänavu oli see arv tunduvalt suurem. See näitab, et meie kolhoosiküla, sovhooside ning asutuste isetegevuslased ei ole rahuldunud saavutustega, vaid sammuvad edasi. Kõlas võimas laul rahvakunstiõhtult Kaikudes ümbritsevas metsasalus ning rahvaga palistatud jõekäärudes kuulutas karjapasunate kolmiku helisev hüüe rajooni II laulupäeva rahvakunstiõhtu algust.
Taasiseseisvunud Eestis jätkati traditsiooni siis juba laulu- ja tantsupeo nime all.
Valla laulu- ja tantsupeol esines üle 600 inimese
Kose valla laulu- ja tantsupidu „Mustrid” algas kauni rongkäiguga ning lõppes kuulsate lauljatega.
Kose valla laulu- ja tantsupidu „Mustrid” oli üks oluline osa valla juubeliaasta pidustustest. Kuna samale aastale langeb ka XII noorte laulu- ja tantsupidu, on kõik noored esinejad väga palju harjutanud ning tulemus oli näha ka laval. 20. mai, mil pidu toimus, oli täis erinevaid üritusi. Kose vallas viibisid külas Leedu ja Poola ettevõtjad, omavalitsustöötajad ning volikogu liikmed, kes samuti laulu- ja tantsupidu külastasid. Samuti osalesid mitmed sõpruskollektiivid väljastpoolt Kose valda. Kose vallavanem Merle Pussak märgib, et Kose valla selle aasta märksõnaks on „Kose valla mustrid”. Kindlasti on igaühe jaoks need mustrid mõnevõrra erinevad, ent samas on ka palju mustreid, mida näeme ühtemoodi: „Kose kultuurikollektiivid, lauljad, tantsijad ja pillimängijad on oluline osa ka meie siinsete pidude mustritest – ikka ja jälle on põhjust rõõmustada, kui palju meie hulgas on andekaid, töökaid ja suurepäraseid inimesi,” sõnab ta. Leedu sõprusvalla Pagegiai vallavanem ei suutnud aga rongkäiku ja pidu jälgides ära imestada – kas tõesti kõik need suurepärased esinejad on pärit ühest vallast, siitsamast Kose vallast…
Peo peakorraldaja ning „mustrisse siduja”, valla kultuurinõunik Margit Eerik rõhutab mustrite ajaloolist jõudu – olgu rahvariietes või muusikas või tantsusammudes. Rongkäik oli pikk ja värvikas Laulu- ja tantsupidu algas Aasumäe kell 15 päeval, ent rongkäiguks kogunemine algas vallamaja juurest juba 14.15. Seega oli juba enne kella 14 vallamaja ümbrus täis ilusates rahvarõivastes lapsi ja täiskasvanuid ning suurt siginat-sa-ginat. Pool kolm alustas mängimist Kose Pasunakoor ning rongkäik läks Aasumäe poole liikuma. Pasunakoori järel tulid Kose Vallavalitsus ja Kose Vallavolikogu ning leedukate-poolakate esindused. Sõpruskollektiividest olid rongkäigus Keila Kooli lastekoor, Saue Gümnaasiumi lastekoor Tirtsutajad, Kuusalu Keskkooli lastekoor, Tallinna Ühisgümnaasiumi sega-
koor ja segakoor Harmoonia. Kose Gümnaasiumi esinejate eesotsas astus koolidirektor Martin Medar ning koolist oli kohal tervelt kaheksa erinevat tantsu- ja laulukollektiivi. Koset esindasid veel akordionistide ansambel, naiskoor Krõõt, Kose Kammerkoor ja naisrühm Kirilind. Oru Põhikoolist olid väljas kolm laste- ja noortekollektiivi, kodukandi au hoidsid kõrgel Laheda Laulu koor, Oru naisrühm, Oru segarühm ja Oru Tantsumemmed. Kose-Uuemõisa Lasteaed-Alg-koolist osalesid mudilaskoor ja 1.2. klassi segarühm, samuti esindasid Kose-Uuemõisat Kuivajõe meeskoor, Kuivajõe naisrühm, segarühm Kapak ja K-U memmederühm Murueided. Ardu Põhikoolist olid väljas mudilasrühm ja kooli tantsurühm, samuti laulu- ja tantsuansambel Üllatus ja memmede tantsurühm Kuldne Sügis. Kõikidel piirkondadel olid kodukandist kaasas ka ergutajad kaasaelajad, kes kordi ja kordi hõisetega meelde tuletasid, kui ilusad ja suurepärased lauljad ja tantsijad on. Margit Eerik ütleb, et lauljate ja tantsijate pikk rivi äratas aukartust ning tekitas uhkust ja rõõmu kõigi osalejate üle. Kõrge kunstiline tase Pidu Aasumäel sai kell 15 alguse ning läks kohe hoogsalt käima. Kaasa elada sai nii lastele kui ka täiskasvanutele ja seenioridele, laulud ja tantsud vaheldusid ning kuulamise- ja vaatamise rõõmu jätkus kogu ajaks. Osalejad ise kinnitasid, et ehkki Harjumaa põlvkondade pidu alles tuleb, võiks ka Kose valla laulu- ja tantsupidu nimetada põlvkondade peoks, sest nii esinejaid kui ka pealtvaatajaid oli tõepoolest kõige pisematest auväärses eas inimesteni. Põlvkondade seose tõid meeltesse ka Lea Danilova ilusad leelod ja helletused, mida ta kandis ette koos lastelaste Kelly ja Caroly Veinbergiga. Kui peamiselt koosnes eeskava kohalikest ja külla tulnud isetegevuskollektiividest, siis lõpulaulu eestlauljad olid professionaalsed lauljad Sandra Nurmsalu ja Mati Kõrts.
Kose Kultuurikeskuse juhataja Kerli Sild kinnitab, et peole tagasi vaadates jagub tal vaid kiidusõnu – seda nii esinejate, osalejate kui ka ürituse tehnilise poole kohta. „Pidu oli igati õnnestunud. Ilm oli super! Osalejate kunstiline tase oli väga kõrge. See on seotud ka sellega, et suvel tuleb Koolinoorte Laulu-ja Tantsupidu ning kõik laulu- ja tantsulapsed on väga palju harjutanud ja käinud läbi väga tõsise kadalipu. Väga kiidan ka kõiki õpetajaid ja tantsujuhte, kes on teinud imelist tööd. Ka helitehnikud olid tasemel ja muusika kostus kaugele,” meenutab Kerli Sild. Ka „ooperikuningas” Mati Kõrts, kes lõpulaulu ajal laval oli,
muul ajal aga rahva seast esinejatele kaasa elas, kinnitab, et sellist esinemisrõõmu ja entusiasmi oli kaunis vaadata. „Koorikultuur on kõrge nii Eestis tervikuna kui ka Kose vallas. Kõik esinejad olid väga tublid! On näha, et inimesed teevad seda, mida neile teha meeldib,” arutleb Mati Kõrts. Vallavanem Merle Pussak ei varja oma rõõmu imelise peo üle: „Tundsime, et saime olla uhked meie inimeste üle – meie Kose valla üle! Tänan teid – lauljad, tantsijad, pillimängijad, koorjuhid, dirigendid, tantsurühmade juhendajad ja kõik abilised!”
Kose Teataja: Kose valla ajaleht, 1 juuni 2017