Aleksander Veiler sündis 16. märtsil 1887 Triigi vallas Harmi mõisas, kus ta isa Daniel Weiler oli aednik. Harmis sündis ka aasta vanem õde Anna, aga nooremad õed Johanna, Marta ja vend Leopold sündisid juba Tallinnas. Hariduse sai Aleksander Tallinna kreiskoolis, mille lõpetamise järel 1902. aastal, töötas ta metallitöölisena Tallinna vabrikutes.
Veiler oli 1910. aastal ajalehe Tallinna Teataja asutajate hulgas, aastail 1914-1917 aga Päevalehe toimetuse liige. Aleksander Veileri ajakirjanikupseudonüümid olid Ali Metallitööline ja Aleksander Lex.
1917. aastal sai 30-aastasest Veilerist Eestimaa kubermangu Ajutise Maanõukogu liige. Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega loodi 19. veebruaril 1918 Eestimaa Päästekomitee olukorras, kus Venemaa väeüksused olid Eestist lahkumas ja Saksa armee lähenemas. Koostati Iseseisvusmanifest, mille levitamisel osales ka Veiler.
1918. aastal oli Eesti Vabariigi sünniloos oluline roll Aleksander Veileril, keda võib pidada Päästekomitee kuulsa kolmiku sidemeheks.
Aleksander Veiler aitas moodustada omakaitse salkasid ja osales Vabadussõjas. Kaitseliidu organiseerimise eest on tema teeneid hinnatud Kotkaristi vääriliseks. Veiler oli Asutava Kogu, I ja III Riigikogu liige tööerakonna saadikuna, 1937. aastal aga Rahvuskogu II koja liige.
Aleksander Veileri õde Johanna abiellus Konstantin Pätsi venna Voldemariga. Konstantin Päts, Voldemar Päts, Johanna Päts ja Aleksander Veiler olid ka Asutava kogu liikmed. Aleksander abiellus Stellaga, kes oli mehe mõttekaaslaseks ja abiliseks. Peres sündisid lapsed Rein, Lea ja Asta. Nende kodu oli üheks kohaks, kus koguti Esimese maailmasõja ajal võõrvägede poolt mahajäetud relvi Eesti vabadusvõitlejate jaoks.
Aleksander Veiler pani koos Juhan Luiga ja Konstantin Konikuga aluse ajalehele Vaba Maa. Kuulus 1920.-1930. aastail mitme kirjastusühingu ja ajalehe asutajate ja väljaandjate hulka, Veiler oli ka Eesti Trükitöösturite Ühingu juhatuse liige, Eesti Paberikauplejate Ühingu esimees ja Eesti Raamatukauplejate Ühingu liige ja esimees.
Veiler põgenes 1944. aastal Rootsi ja neli aastat hiljem Kanadasse. Tegutses juhtivalt mitme Eesti pagulasorganisatsiooni ja ajalehe juures. Aleksander Veiler suri 17. oktoobril 1950 ja on maetud Torontosse.
5.aprillil tähistati kõikjal Eestis 100 aasta möödumist Asutava Kogu valimistest, süüdates austusküünlad rahvasaadikute sünnikohtades.
Harmi mõisa aedniku peres sündinud Veilerile avas mälestustseremoonia Kose valla esindaja Margit Eerik. Pargi põlispuude all meenutasid Kose Gümnaasiumi 9b klassi õpilased koos õpetaja Mare Kivistikuga sajanditagust aega. Aleksander Veileri eluloost tegi ülevaate Mark-Egert Tiits. Kodu-uurija Viivi Laanet tutvustas kohalikku ajalugu.
Vestlusring jätkus Harmi Õpipaiga söökla teelauas.
Aleksander Veileri sugulane Madis Päts ei saanud kahjuks mälestusüritusele tulla, kuid ta kirjutas oma vastuses:
„On väga hea meel, et Asutava Kogu liikmeid Eesti eri paigus sellisel viisil meenutatakse. Asutava Kogu lugu on tänastele inimestele ilmselt kauge ja ebaselge, kuid tõsiasjaks jääb, et just 05.04. – 07.04.1919 toimusid Eestis esimesed vabad ja demokraatlikud valimised. Asutava Kogu tegevus annab ka eeskuju sellest, kuidas väga erinevate poliitiliste vaadetega ja üksteisega mitte väga hästi klappivad isikud suutsid siiski leida rahvuslikele huvidele vastavaid kompromisse ja kokkuleppeid meie jaoks üliolulistes küsimustes ja luua nii Eesti õigusriigi alused. Kindlasti vääriks Asutava Kogu tegevus palju suuremat tähelepanu kui ta seni saanud on. Mõtlen sageli tänutundega nendele inimestele, nende tegemistele ja ajastule.
Meie perekonnal on Asutava Koguga lisaks eelmainitule muidugi eriline suhe, sest kogu liikmete hulka kuulus kaks minu vanavanaisa (Konstantin Päts ja Jaan Lattik), vanavanaonu (Voldemar Päts), vanavanaonu abikaasa (Voldemar Pätsi abikaasa Johanna Päts (s. Veiler)) ja Johanna Pätsi vend Aleksander Veiler. K. Päts, V. Päts, J. Päts ja A. Veiler osalesid kõik ka olulisel määral veebruaris 1918 Tallinnas Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sündmustes. Kõik need inimesed andsid oma kaaluka panuse ka edaspidi Eesti riigi ülesehitamisse erinevates valdkondades. Mõtlen sageli tänutundega nendele inimestele, nende tegemistele ja ajastule. Õnn, et nad meil olemas olid.“
Allikas: Jaak Juske, Aleksander Veile – Eesti riigi sünniloo vähetuntud tegija. 2018.
Marju Verk