Enne apteegi rajamist Kose piirkonda oli arstirohu saamise võimalus Tallinnast. 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algulgi olnud Voose tee ääres Note talu ja talus Teodor Knotke nimeline mees, kes raamatute järgi metsarohtudest rahvale rohtu valmistas. Rohi oli pooletoobises pudelis ja seda kästud vähehaaval juua. Rahvajutu järgi aidanud igal korral. Tsaariaja lõpul olnud ka Kose-Ristil Luise-nimeline naine, kes samuti metsarohtudest valmistas. Räägiti, et Risti Anni rohud aidanud paremini kui arsti määratud rohud.
Apteegi avamisõigus Ravila mõisas anti apteekriabilisele Alfred Ellrichile 1884. aasta suve lõpus. Apteegiruume üle vaadanud Harju kreisiarst Eugen Clever pani ülevaatusakti kirja ainult kiitvaid sõnu. Uksed avati 9. oktoobril 1884. aastal. Alfred Ellrich lahkus 26. mail 1887. aastal.
Apteegi järgmiseks omanikuks sai tema alluvuses töötanud apteekriabilise Richard Johannsoni isa, Kose köster Eduard Johannson. Praktilise töö tegi poeg. 1888. aastal koliti apteek Kosele. See olevat toimunud nii: Ravila mõisas elas mõisa õllemeister, kes kõrbes äriga põhja. Seepeale laskis mõisnik õllemeistri maja, mis oli tema omanduses, Kosele vedada ja seal apteegiks ümber ehitada.
Aastatel 1890–1891 oli apteegi juhataja apteekriabiline Siegfried Clavinius, kes siirdus Moskva Ülikooli õppima, omandas seal proviisori kutse ja naasis Kosele ning võttis apteegi rendile. Rendileping kestis aprillini 1904. Pärast köstri surma sai apteegi pärandina tema poeg, apteekriabiline Alexander Johannson, kes müüs apteegi 1909. aasta 10. märtsil Edwin Matsonile, jäädes ise palgatööliseks. 1910. aasta suve hakul saadi luba alustada kunstliku mineraalvee valmistamist ning töö läks kohe käima. Mineraalvee tootmisega tegeldi vähemalt 1914. aastani.
Edwin Matson pidas apteeki ajani kuni ostis Tallinnasse apteegi ja kolis ära. Kose apteegi mõttelise poole ostis proviisor Alfred Tasmuth ning teise Heinrich Treuberg. Tasmuth töötas Kosel kuus aastat, müüs siis oma osa 1927. aasta 1. juulil kaasomanikule ja sõitis minema. Aastal 1938 viidi seni II järgu apteek I järku. Apteek jäi riigistamiseni Heinrich Treubergile.
Treuberg kolis enne sõda Saksamaale. 1941-1952 oli apteekriks Makkari nimeline apteeker.
1922. aasta seisuga tegutses Harjumaal 14 apteeki, mis asusid Pirital, Kuusalus, Hageris, Nissis, Jõelähtmes, Ristil, Juurus, Kosel, Keilas, Haljalas, Loksal, Lallikülas, Raplas ja Jüri kiriku juures (TLA 884. 5. 96, lk 56). Neid apteeke kasutas 80 360 inimest sest osa maarahvast käis apteegis Tallinnas, Paldiskis või Nõmmel. Seega oli 5740 inimese kohta keskmiselt üks apteek. Seaduste järgi pidi olema üks apteek iga 6000 elaniku kohta.
Kasutatud allikad
Eesti apteekide ajaloost https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:434812/369026/page/22
Jaak Õunapuu mälestused 1964.aastast.
Ly Renter