Peidetud varandused

Möödunud sajanditel maeti raha ja kallis metallvarandus sõdade eest maapõue maha. Sagedasti said raha ja varanduse omanikud sõjas surma ehk tabas neid muu õnnetus ja varandus jäi peidukohta.

 Juhtus sedagi, et mõni ei tihanud omastele varandust päranduseks jätta ja mattis varanduse maha. Uskumuste järgi sai pärast surma niisugune mahamatja oma varanduse hoidjaks, rahaaugu varjajaks ehk rahaaugu haldjaks. Rahvas nimetas rahaaugu haldjat väga tihti vanapaganaks.

 Rahaaugujuttudes on vaese inimese unistus – saada rikkaks. Aarete peitmise ja leidmise legende on palju. Mõned varandused on ka maapinnast leitud- 1982 avastati Kosel  hõbeaare, mis sisaldas muuhulgas 1716 münti, 6 ehet 8.–12. sajandist.

Kõue mõisa maadelt on viimaste aastate jooksul leitud mitu aaret, mis on üle tuhande aasta peidus olnud. Esimene võeti maa seest välja 2013 sügisel. Viikingiaegne hõbedaleid sisaldas kõrgel tasemel valmistatud hoburaudsõlgi, rinnaehteid ja sõrmuseid ning anglosaksi, saksa ja araabia päritolu münte. Aare pärineb 11.-12. sajandi vahetusest. Kõue teine hõbeaare sisaldas üle 200 mündi ja paar hõbeeset viikingiajast. Käesolevaks ajaks on teada seitse aardeleidu.

Eesti Kirjandusmuuseumi kogudes leidub Kose kihelkonna küladest kogutud jutte juba leitud ja veel leidmata aarete kohta.

Tuhala mõisa heinamaadel Pirita jões on Kaugemäe haudas, mis on 12 meetrit lai ja 7 sülda sügav. Vana rahvajutu järgi olla vanasti kolm rikast venda sinna oma raha peitnud suure raudkirstutäie, aga sõja aeg olla vennad surma saanud ja kirst jäänudki sinna. Kaua aega püsinud ta seal. Kord läinud hea ujuja Hants Kera sinna ujuma ja tantsinud seal kerstu kaane peal ja – mõned arvanud, et see olevat koguni ainult kivi. Kord saanud seda ka parun von Preekel teada. Teisel päeval käskinud ta teenijaid tuua kolm paari musti härgi, sest neil pidavat suurem võim ja jõud olema kui teist värvi härgadel. Siis läinud ta sinna ja lasknud paremaid ujujaid siduda nöörid kirstu külge ja siis rakendas härjad ette. Kui härjad kerstu välja veavad, siis lubanud ta härgadele võid-leiba ja muist raha kirikuvaestele. Kui kast hakkas juba veest välja jõudma, nägi saks kerstu suurust ja ta meel läks kadedaks ning ei lubanud enam kellegille, vaid ütles härgade kohta meestele: “Andke piitsa, veri koertele!” Kui saks viimase sõna sai ütelnud, katkesid nöörid ja kerst kukkus jõkke tagasi. Pärast käinud saks veel mitmel korral katsumas ja veel tugevama köitega, aga enam ei saanud kasti otsagi veest välja ja kerst jäigi sinna. Pidavat veel praegugi seal olema. ERA II 224, 423/5 (5) Kose khk., Tuhala v., Tuhala, Hallika t. 1939.

Tuhala vallamaa pial praeguse Mattuse aja lähedal on üks kõrgem mäekink ja selle kingu all piab üks kelder rahva juttu järel olema mis vanal sõja rikkal aal on kaevatud ja senna keldre on soand pandud kolm tündred kulda mis täna päävani sial peitus piab olema. Sial on enne vanaste üks vanamies vahiks olnd, ja kui tema on ää surnd siis maetud tema keha senna keldre juure maha ja keldre võitti soand temale pia alla pandud, ja hiljem on senna kadaka põesas piale kasvanud, aga nüid ei ole enam mitte kändusi sial. Mõni aasta tagasi leitud sialt künkast inimese luidki. H II 37, 604/5 (3) < Kose khk., Tuhala, Tõnu Viedemann 1892.

Triigi mõis on meie ümbruskonna mõisadest üks koledamaid. Kui minu isa oli sääl elanud, siis nad olid seda mõisa koledaks pidanud. Mõisa all pidid olema suured keldrid. Isa korterikaaslane oli kuulujuttude põhjal hakanud keldri põranda alt peidetud aardeid otsima.

Ta oli kaevanud mitu päeva, kui ühel päevasel kaevamisel oli tulnud talle vastu hall vanamees ja ütelnud: “Poeg, ära saada ennast ega mõisa hukatusse…” Mees visanud tööriistad ja jooksnud minema. Teiste meestega oli aetud siis pärast auk kinni ja aarded ootavad asjata uut õnnekatsujat. ERA II 224, 463 (7) < Kose khk., Triigi v., Paunküla as., Marjamäe t. 1939.

Üks kord näidatud ühe naisele unes ja öeldud: “Tõuse üles ja mine ahju taha, kraabi sealt käega kolm korda ja sealt tuleb üks hõbekang välja. Võta see omale ja pool sellest kangist anna oma õele.” Kaks ööd on naist hüütud. Naine mõeld, et see tühi unenägu on ja e ole mitte läind, aga kui kolmandemal ööl veel on hüütud, siis on naene ülesse tõust ja läind, kraapind kolm korda käega ja tuldki hõbedane kang välja ja niipea kui see naise käes oli, hakkas kohe ahnuse juur naise südames võsusi aama ja ta ütles: “Mis ma sest veel õele anda. See läheb mul omalgi tarvi.” Ja niipea kui tema seda ütles, kukkus see kang tema käest ma’a ja kadus nii kui tina tuhka maa alla ja ei ole teda enam tänapäevani keegi näind. E 9103 (4) < Kose khk., Tuhala – Tõnu Wiedemann 1892.

Tuha valla heinamaal veikses orus kraavi ääres kadakapõesa all peab üks rahaauk olema. Kord läind üks mees sealt mööda, kui just parajaste rahad põlenud. Mees mõtlend, et see tuli on, mis karjatsed põlema jätt, sest eemalt näind tema, et üks suur must härg magand seal tule ääres, aga ligemalle minnes on härg ennast mustaks härraks muutnud. Mees löönd esteks kartma, aga pärast võtt ometi südame rindu, et saagu mis saab, lähen ometi juure ja küsin piibu peale tuld. Küsindki siis omale piibu peale tuld, mida see must härra temale kohe kolm kulbitäit ilma keelmata and. Ühe kulbitäie pand piibu peale, aga kaks täit kuuehõlma. Mees tänand tule eest ja läind minema, saand vähe maad eemalle ja hakand vaatama, et kas tuli kuuehõlmasi mitte ära ei ole põletand, aga oma suureks imeks ei leind tema mitte tuld kuuehõlmast, vaid selge kuld hiilgand mehele hõlmast vastu ja piibu pealegi old kuldtükk. Mees saand kohe korraga rikkaks meheks. E 28545/6 (21) < Kose khk., Tuhala k. – Tõnu Wiedemann 1896.

Tuhalas Mäe talu põllu peal on üks kivikangur, seal olla vanal ajal üks kabel olnd ja olla katku ajal senna saand surnuid maetud. Sealt olla kaevates inimeseluid välja tulnd ja üks vaskrist olla sealt leitud. Rahvajutu järel pidada seal üks rahakatel olema, mis tänapääv seal veel seista. E 28541/2 (16) < Kose khk., Tuhala k. – Tõnu Wiedemann 1896.

Kord näidatud ühe mehele unes, et Tuhala kabeli surnuaja taga oleva kivikangru all peab kolm tündret kulda olema ja selle kulla peal peab üks mees puusärgiga magama ja selle keldreukse võti pidada seal mehe pea all puusärgi sees olema. Meest kästud sealt kolm korda labidaga kaevata, siis tulla puusärk välja, aga mees ei ole julgend minna kaevama ja nii on tänapäävani see kullakogu seal kangru sees alles veel tervelt ilma kasu kandmata. E 28542 (17) < Kose khk., Tuhala k. – Tõnu Wiedemann 1896.

Ükskord on üks vanamees pühapääv jutluse aeges magades unes näind, et võta labidas ja mine maantee ääre ja kaeva sealt kivikangru äärest rahakatel välja. Mees teindki ka nii, kui kästud, võtt labida ja läind kaevama. Niipea kui tema seda maad hakand kaevama, tuld üks jänes kivikangru seest välja ja hakand seal ümmerringi jooksma, selle peale olla juba inimesed kirikust välja tulnd ja mees jätt kaevamise järele, et eks ma siis kaeva teda välja, kui inimesed ära lähevad. Läind siis pärast jälle kaevama, aga ei ole enam kedagist leind sealt ehk küll suure sügava augu kaevand. E 28543 (19) < Kose khk., Tuhala k. – Tõnu Wiedemann 1896.

Ükskord tund üks vanamees, kis väga rikas oli, oma surmatundi ligi olevat ja taht siis oma rahavaranduse maa sisse matta, aga poeg on saand vanamehe nõust aru ja passind vanamehe järel igal pool, kus tema läind. Viimaks võtt nõuks koplisse suure lepa alla matta ja pand siis selle tõutusega senna maa sisse: “Kis seda raha tahab kätte saada, kautab oma pea.” Aga poeg, kis enne puu otsa oli ronind, ütles selle peale: “Kukepea aitab küll.” Vanamees ütlend teist korda: “Kis seda raha tahab kätte saada, kautab oma pea.” Poeg on jälle ütlend: “Kukepea on hea küll.” Vanamees ütlend kolmat korda: “Kis seda raha tahab kätte saada, kautab oma pea.” Poig ööld jällegi, et kuke pea on hea küll. Selle pääle ööld vanamees: “No olgu siis peale kuke pea,” sest tema arvand, et see hääl taevast tuleb, sest puu old lehtes ja tihe, nii et tema poega ei ole puu otsa näind. Selle peale eland vanamees veel viis pääva ja viiendamal pääval viskand selle va hingekese välja. Siis võtt poeg vana kuke ja tapp seal kohas ära, kuhu vanataat rahalaeka oli pand ja sai sedamoodi rahakasti kätte. Poeg enne käind niisamma seda kohta kaevamas, aga ei ole sealt kedagit leind, aga niipea, kui kuke pea otsast ära löönd, paist rahakast talle silma. Poeg elab veel tänapäävani head elu selle vana isa varaga, kui tema mitte ära ei ole surnd. E 28544/5 (20) < Kose khk., Tuhala k. – Tõnu Wiedemann 1896.

Kord on üks peremies saat sulase metsa hagu tegema. Sulane hakand ühte pajupõesast maha raiuma. Sialt põesast hakand ussa välja tulema. Sulane hakand neid maha nottima, aga mida rohkem ta neid nottind, seda rohkem on neid tulnd. Sulane viimaks läind koju, koju minnes joost suur krooniga uss talle järele, sie old ussikuningas. Sulane reakind peremehele, et hagu ei saand, aga ussa nottind palju maha. Peremies pand hobuse ette ja läind sulasega metsa vaatama, kaevand siis selle pajupõesa ülesse, kust ussid välja tuld. Kaevates tuld välja suur kast – kõik kuld- ja hõberaha täis. Peremies ja sulane jägand selle omavahel ära ja nii saand mõlemad rikasteks miesteks. ERA II 167, 360/1 (25) < Kose khk., Kuivajõe v. – Tõnu Võimula < Mai Uulberg, 80 a. 1937.

Kose-Risti männiku alla maetud Rootsi sõjakassa, aga kuskohta just, see on teadmatu. ERA II 10, 488 (7) < Kose khk. – Tõnu Viedemann 1929.

Lintse Tõnut kästud unes: mine too rahaaugust varandust, aga pool anna vaestele. Tõnu leidnudki augu üles. Suur punane koer istund augu juures, pole mehele midagi teind. Tõnu võtnud hulga raha kaasa, hakand koju tulema. Saand Pala küla juure, mõelnud: “Mis sest saab veel vaestele anda, jätan õige kõik omale.” Kohe see punane koer olnud ta juures ja tahtnud raha ära võtta. Tõnu pole annud. Koer hammustand teda silma alt. Tõnu toond küll raha koju, kuid surnud varsti haava pärast. Raha kantud samuti laiali, Tõnu pole sellest õnne saand. ERA II 19, 113 (3) Kose khk., Triigi v., Kõu k. – Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. 1929.

Kord näidatud Orus Tiiuvälja talu peremehele unes ja öeldud: “Mine Kütkise talu vare juure, seal on ahju alusmüüri all tammekann täis hõbe- ja kuldraha.” Peremees ei ole julgend minna. Rääkind seda oma tuttavale, see käind küll näidatud kohal otsimas, aga ei ole sealt midagi leidnud. Teine kord näidatud sama talu peremehele jällegi unes ja kästud minna Oru mõisa põllule ja Sepa talu köögi alt kaevata, kust tulla pada välja rahaga. Peremees ei ole jällegi juhatatud kohta läind. Pärast käind seda kohta vaatamas. A maa olnd külmetand, ei saand kaevata. ERA II 10, 705 (17) < Kose khk., Oru v. – Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets 1929.

Märkus: tänapäeval  on peidetud varandus leidmise korral kultuuriväärtusega leid ja kuulub riigile. Leitud asi tuleb kuni Muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta leiukohta, leidjal on õigus leiutasule. Varanduse otsimiseks peab olema otsinguluba, viimaseid väljastab Muinsuskaitseamet taotlejale peale kultuuriväärtusega asja äratundmise koolituse läbimist.

Ly Renter