19. sajandi I poolel oli Harjumaa koolivõrk hõre. Kose kihelkonnas kooli ei olnud, lapsi õpetasid lugema rändõpetajad. 19. sajandi keskpaigast hakkas maakoolide arv kasvama. Kool avati ka Kuivajõel. Tolleaegne koolitare oli ehitatud Kuivajõele nn Laagri lepikusse. Rahvajutu järgi hakati maatükki Laagri lepikuks kutsuma, sest seal kunagi ajutine sõjaväelaager olnud. Kooli ehitusaastast ja ehitustöödest pole andmeid, kuid haridusosakonnale alluvate asutuste koondpasside sissekannete järgi oli 1854. aastast Kuivajõel kool. Koolitare oli palkhoone, sarnane talupoegade lihtsa elumajaga.
Õpetajate kohta on teada, et 1866 valis Uuemõisa kogukond Kuivajõele koolmeistriks Wilhelm Schotteri. 1870.aastal oli õpetajaks Siim Oja, tema ajal osteti petrooliumlamp, mis riputati koolitoa lakke. Varem kasutati klassitoa valgustamiseks rasvaküünlaid. Uuendusest kirjutati kiitvalt isegi ajalehes.
Õpilaste arvu kasvades jäi vana koolihoone väikseks ja 19. sajandi lõpus tegi kohalik vallavalitsus otsuse ehitada uus koolimaja olemasoleva koolitare juurde.
Otsustati rajada ministeeriumikool, viimane oli 1869. aastal haridusministeeriumi poolt väljaantud ja 1875.aastal täiendatud instruktsiooni alusel loodud uus koolitüüp Venemaal. Ministeeriumikoolid avati maale, seaduse järgi võisid need olla ühe-või kaheklassilised, kooli pidas ülal vald, õpetaja palga maksis riik. Ministeeriumikool sai vajadusel taotleda riiklikku toetust koolimaja ehitamiseks. Vald kehtestas ehituse jaoks raha saamiseks maksu. Ehitustöid pidid teostama ümberkaudsete külade mehed.
Kose-Uuemõisa parun oli Kuivajõele kooli ehitamise vastu. Levis jutt: „Suures vihas tahtnud ta palke krundi pealt koguni ära vedada, mispeale kooliõpetaja Anton Künnapuu oli Tallinna inspektori jutul käinud ja korra jalule seadnud”. Vallarahva hulgas aga liikus kuuldus, et koolis tuleb saksa keele asemel vene keel ja tahetakse „eesti keel ülepea ää kautada”. Ka koolimaja ehituseks kogutav maks ei laekunud loodetud summas.
Raamatus „Vabariik” kirjeldatakse koolimaja ehitamist järgmiselt: ”Ühel ilusal pühapäeval oligi kogunenud uue koolimaja nurgakivi panekule paarsada inimest täkkude ja sõidukitega, tööloomade ja sõnnikuvankritega, jalgsi ja jalgratastega, sest ilm oli ilus ja rahvarikkamad külad- Karla, Kanavere, Kurena-siinsamas lähikonnas ja vaesemad mõisakuuendikkude ja moonakate külad-Kolu, Liiva ja Krei –ka mitte väga kaugel. Rahvast oli tulnud teistestki valdadest. Õunaaed ja kapsaaed, vabad väljakud ja õu olid rahvast täis”.
Kuna uues koolimajas pidi valitsema riigikeel ja riigiusk, siis nurgakivi panemisele kutsuti kohale lisaks kohalikule kirikuõpetajale ka õigeusu preester. Uue koolimaja ehitust juhtis kohalik ehitusmeister Hans Waldi.
Koolihoone oli kahekordne puitehitus puitkatusega. Majas olid klassitoad, sahver, köök ja magamisruumid õpilastele ning eluruumid õpetajatele ja kooliteenijatele. Koolis käisid ümberkaudsete külade lapsed Uuemõisa vallast, aga ka Koselt, Ravilast ja kaugemaltki, kus koole polnud. Kuivajõel asuv kool nimetati Kose-Uuemõisa mõisa järgi Uuemõisa 2-klassiliseks ministeeriumikooliks.
Vana koolitaret kasutati kuni 1908.aastani, mil õlgkatusega palkmaja hävis tulekahjus.
Koolimaja ehituseks kulunud ehitusmaterjali ja raha kohta puuduvad arvandmed. Kooli arhiiv hävis Teise maailmasõja aastail. 1902.aastast on remondi kohta arve- Rechnung narjadniku, mille järgi tegi Hans Waldi tegi rida ehitustöid Uuemõisa kooli juures, millele kulus järgmiselt materjali: „ koolimaja laudvoodri panemine väljas ja paneelid sees, kulu 186 sülda puitu, tapetseeriti 137,3 sülda, kulu 114 rulli tapeeti, laed valgendati ulatuses 101 sülda, viilude, räästaste ja köögikoja värvimine, pandi üks põrand uuesti, parandati uksed, aknad, lukud ja krihvid, lagede parandamine ja paberitega kleepimine”. Tehtud töödele ja materjalidele kulus 503.34 rubla. Töö võttis vastu kohaliku vallavalituse liikmetest moodustatud ehituskomisjon.
Koolipassi sissekannete järgi asusid koolihoone juures ka kõrvalhooned: 1860.aastal ehitatud ait, laut ja kuur. Ilmselt oli hoone tehniline seisukord nii halb, et 1915. aastal ehitati kooli juurde ühise katuse alla uus laut, ait ja kuur kogupindalaga 152 ruutmeetrit. Nimetatud abihoone oli kasutusel kuni 1980.aastateni puukuuri ja panipaigana, siis ehitas kolhoos asemele kivist ja tuhaplokkidest garaažid.
Kooli juurde rajati ka aed. 1918 käis Kuivajõe valla volikogu ees Uuemõisa ministeeriumikooli juhataja Jaan Jürgenson (Raeda), kes teatas volikogule, et ta on koolimaja juurde puukooli asutanud ja kooli juures olevat viljapuuaeda suurendanud. Kooliaed oli kuni 1975.aastani kasutusel. Aias olid õunapuud, marjapõõsad ja juurvilja- ning lillepeenrad. Õpilased käisid kohustuslikus korras kooliaias tööl.
1917.aasta Maanõukogu ajutise kooliseaduse järgi kehtestati riigis kuueklassiline kohustuslik tasuta algkool. Kuna ministeeriumikooli hoone ei mahutanud nii palju klassikomplekte, siis oli ruume juurde vaja. 1919.aastal sõlmiti Kuivajõe valla vallavanema ja Uuemõisa mõisa omaniku Voldemar Ükskülli ja tema poja Heinrich Ükskülli vahel üürileping, mille järgi: „Kuivajõe vallale mõisa herrastemajas Uuemõisa 6- jaulise rahvakooli pidamiseks 11 ruumi üüri peale kolmeks aastaks.” Üürileping sõlmiti esialgu tähtajaga 01.09.1919-01.09.1922 ja vald maksis ruumide kasutamise eest 300 marka aastas. 1924.aastal tegid lapsevanemad valla volikogule ettepaneku härrastemaja ära osta, et kool ühes kohas oleks. Raha loodeti saada endise koolimaja ja kooli juurde kuuluvate maade rendist. 1925.aastal sai Kuivajõe vallavalitsus kooli ja kooli maa rendist 29000 marka, mõisahoone maksumuseks arvestati umbkaudu 40 000 marka. Ostust loobuti. Üheks põhjuseks oli mõisas asuvate ruumide kütmiseks kuluv suur puude hulk. Kooli hoolekogu otsustas Kuivajõel asuva koolimaja remondi kasuks. Plaaniti küll ka uue maja ehitamist kuna kool nõuetele ei vastanud. Tehti ettepanek vana koolimaja jätta õpetajate korteriteks ja laste ühiselamuks ning ehitada uus kool vallamaja ja endise koolimaja vahelisele heinamaale. Kuna aga käis vallamaja ehitus siis raha ei jätkunud ja õppetöö toimus endisel moel kuni Eesti iseseisvuse lõpuni.
Nõukogude võimu tulekul kehtestati Eestis seitsmeklassiline koolikohustus. Kuivajõe kool organiseeriti algkoolist Kuivajõe 7.-klassiliseks kooliks. 1959. aasta seadusega kehtestati kaheksaklassiline koolikohustus ja alates 1959/60 õppeaastast oli Kuivajõe 8-klassilisene kool. Paljud seitsmeklassilised koolihooned olid ehitatud tsaariajal nelja- kuni kuueklassiliste algkoolide jaoks, neid oli tarvis laiendada. Nii ehitati ka Kuivajõe koolile 1960.aastate algul eraldi sissepääsuga juurdeehitus, kus oli neli klassi, jalutusruum ja kaks tualettruumi.
1975.aastal kooli suleti. Kunagise õpilase Johannes Lauristini järgi nime saanud kolhoos paigutas koolimajja abimajandi. I korruse õmblustsehhis õmmeldi töökindaid ja –mütse, seal asusid ka laoruumid. II korruse klassiruumides oli siiditrükitsehh. Käesoleval ajal kuulub hoone osaühingule Tellustex, hoonest on kasutusel ainult osa ruume, maja vajab remonti ja uut kasutusotstarvet.
Ly Renter