Kujutlus veehaldjast kui vete valitsejast ning vee-elanike hoidjast on rahvusvaheline. Masingu arvates oli Eesti alal kõige rohkem arenenud veemütoloogia. Ivar Paulson kirjutab, et veevaimud on iseloomulikud maad hariva ja karja kasvatava rahva arusaamadele.
Kõige tuttavam veevaim on näkk,kes on meres, järvedes, jõgedes, tiikides, kaevudes.
Eiseni järgi ülepea sügavamates vetes, eriti armastavat nad neelukohti, kõikuvaid kohti mererandades, mida hakati nimetama näkiaukudeks. Näkk on hiline sõna, laen rootsi keelest: näcken.
Setumaalt on teateid vetevaimudest. See arvatakse olevat vanemat sorti pärimus. On ka teisi nimetusi, näiteks vesihaldjas, merehaldjas, järve-, jõe- või kaevuhaldjas. Mõnikord nimetatakse neid ka vaimudeks. kaevuvaim, merevaim, veevaim.
Kaevus elas veevaim ehk näkk ERA II 19, 376 (18) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uue-Värava) k., Lasku t. – Tõnu Lasku, 74 a. (1929)
Näki tekkimise kohta leidub rahvasuus kolm seletust: kui Miikael lendava maoga sõdinud, sadanud 40 päeva taevast kurje vaimusid maha. Vette sattunud vaimudest tekkinud näkid.
Teise arvamise järele sündis näkk Vanataadi teenijast. Vanataadil olnud muiste poiss ja tüdruk teenimas, eksinud aga kuidagi viisi peremehe käsu vastu. Nuhtluseks pannud Vanataat poisi tuuleks ja tüdruku näkiks. Nuhtluse aeg kestab niikaua, kuni näkil õnnestab vett auruks muuta.
Kolmanda arvamise järele tekkis esimene näkk eksinud tüdrukust: Tüdruk tapab esmalt oma lapse ja siis uputab iseenese. Uppunud tüdruk moondub esimeseks näkiks. Jaaniõhtul tõuseb näkk veest välja lapse hauda otsima. Sellepärast teatakse nii palju näki ilmumisest jaaniööl kõnelda. Et inimese pettuse pärast tüdruk näkiks pidi saama, kannab näkk kõigi inimeste peale kustutamata viha, neid igal võimalikul juhtumisel püüdes uputada. Näki uputud inimesed saavad ka näkkideks, niisama iseendi uputajad. Pärast uppumist käivad nad mõne korra veest väljas. Ei juhtu neid keegi väljaskäimise ajal nägema, peavad nad jäädavalt vette jääma näkkideks.
Kose kihelkonnast on Rudolf Põldmäe leidnud pärimuse: “,On olemas veevaimud, maavaimud ja metsavaimud. Kui taevast ingleid maha loobiti, siis mis sattusid vette, neist said veevaimud, mis kukkusid metsa, neist said metsahaljad, mis kukkusid maale, need jäid maale elutsema. ERA II 19, 129 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu – Mari Nokkur, 61 a. (1929
Näkk näeb välja nagu inimene, enamasti naine, aga on ka meesnäkke. Vahel on ta riides, vahel mitte. Inimestele ilmutab ennast näkk väga mitut moodi, meesterahva ja naisterahva, aga ka lapse kujul. Neil on mustad kalahambad, selle järgi tunneb näki ära.. Kui rääkida näkineiude ilust, siis see on hilinearusaam, ärkamisaegne luuleline kujutelm. Kreuzwald annab oma “Ennemuistsetes juttudes” näkineitsile inimese keha ja kala saba.
Näkil võis olla ka looma kuju. Näkk pidi olema jões. Nähtud Jägala jões kivi otsas värisemas. Olnud lehma vasika moodi. Hüpanud jõkke, kui inimesed lähenesid. ERA II 18, 461 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava-Sambu k., Pakatsi t. Ludvig Pakats, 81 a. (1929).
Pärimustes on näkid sagedamini naistesugu. Harukorral nähakse neid emanda kujul, tavaliselt neiu näol. Sellest ka nimi näkineiu ehk näkineitsi. Näkineitsid meelitavad oma kaunidusega meesterahvaid eneste ligi. Vahel on nad valgeis riideis, vahel toredais ehteis, vahel aga ka üsna alasti. Viimasel puhul istub näkk enamasti kivil, peseb ennast ehk soeb juukseid. Alasti ei taha näkk ennast häbelikuna neiuna inimestele näidata, vaid aru saades, et teda nähakse, kaob ta varsti vette. Näki juuksed on enamasti kullakarvalised ehk helekollased, harvemini rohelised ehk koguni punased. Roheliste juustega näkk kannab vahel sinist jakki ja punaseid sukki. Harukordadel kõneldakse näki kalasabast ehk alumise keha kalakujust.
Mitte ainult vees ei püüa näkk inimest uputada, vaid ka vee peal, näituseks lootsikus, paadis ehk parvel viibijat. Näkk moondab enese mõne korra lootsikule salakariks, kiviks ette.
Ravila külas allpool silda oli Vanakubja pere. Seal rahvas vihelnud laupäeva õhtul saunas. Kuid sulane kippund veel pärast saunaskäimist jõkke ujuma. Samal ajal kuuldud aga jõest hüüet: “Tund on tulnud aga mees pole tulnud!” Pererahvas pole lasknud sulast jõkke minna, et näkk on seal. Seekord jäänd küll minemata, kuid sügisel sulane uppund just sinna kohta jõkke, kust häält kuuldud. Seal kohal on külmhaud ja sinna on uppunud mitu inimest. ERA II 19, 287/8 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. – Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929)
Paunküla Kiruvere järves elab näkk. Nagu inimene peseb end kivi otsas. Mu kasuvend näind, kui näkk tõusnud vee peale ja pesnud end. Olnud nagu inimene. Selle peale üks tüdruk uppund sinna järve. ERA II 19, 292 (8) < Kose khk., Triigi v., Ardu k., Kannukse t. < Kose khk., Triigi v., Kiruvere k. Jüri Valdt, 83 a. (1929)
Kose Uuemõisa all olevas jões olla kord näk ilusa naisterahvana pesnud, kui olnd pesemisega valmis kadunud vete ja sõnunud ise ei pea teie laste lapsed enam minu nägu nägema. Seebi kellega näk ennast pesnud jätnud kivi otsa mille sealt üks mees ära võtnud ja oma pesemiseks tarvitand aga see seep ei ole sugugi kulunud ehk mees teda küll iga päev ka kasutanud.
ERA II 31, 346 (111) < Kose khk., Ridaküla – Anu Saueauk (1930)
Ravila mõisa maa peal Nirgu veski ja selle veski ligidal jões oli suur kivi, seda kivi kutsus rahvas Näkikiviks. Kord läind jaanipäeva vara homiku üks mies sialt möeda. Selle mehe nimi old Tõnu Kärp, kis näind selle kivi otsas istumas alasti naist, kis võtt jõest vett ühe käega ja teise käega ja visand üle oma rinde. Mehel old püss ligi ja mõeld esteks püssiga seda naist lasta, aga jätt selle tegemata, arvates, et on veskitüdruk, kis ennast peseb, mis sa inimesest ikka lased. Äkitselt kadund naine kivilt ära. Siis mies saand aru, et sie ei old inimene, vaid oli näkk. ERA II 132, 427 (39) < Kose khk., Ravila v. – Tõnu Võimula < Kaarel Vart (1936)
Näkk pidi olema naisterahva moodi, suurte rindadega. Istuvat kivi otsas ja pesevat end. Ravila mõisas isa ja poeg uppusid korraga jõkke. Arvati, et näkineiu viis nad ära. ERA II 19, 290 (4) < Kose khk., Ravila v., Maardu k., Marukse t. Mai Nummu, 71 a. (1929)
Lapsed istund aasu peal. Suur kasepuu tulnud laste keskele. Lapsed ronind puu peale. Üks poiss jäänd maha, sel pole olnud ruumi puul. Poiss hädaldand: “Kuhu ma siis istun? Istun näki nägarate peale või?” Puu seda kuuldes kadund, jätnud lapsed maha. See olnudki näkk. ERA II 19, 291 (5) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu – Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929)
Kose jões Pearna pere all on lai kivi. Näkk käind seal end pesemas. Olnud suurte rindadega alasti naisterahvas. Pesnud rindu ja loopind neid aina lops ja. lops ERA II 19, 288 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. – Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929)
Villikal oli Luts-Ants, kes käis alati kalal ja sellepärast kandis niisugust nimegi. Ta kaevas heinamaasse augud, kuhu pani kalad seisu. Kord ta püüdnud kala Ravila Mustjärvest. Suur haug läind mõrda. Kala olnud sabatu. Ants toond haugi ära. Sipelga pere on järve kaldal mäel, Ants saand parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et Ants pole saand enam sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: “Too me tölpsaba orikas tagasi!” Need karjujad olnud veevaimud. Ants pole hoolind karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt järvest. ERA II 19, 127/8 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. Jüri Beek, 71 a. (1929)
Kose kihelkondas Uuemõisas teind tiuorjuse aegu heinalised Uuemõisa jõe äärdes heina, seal näind heinalised, et üks suurte rindadega naisterahvas pesnud ennast jões, varsti peale seda tahtnud üks heinalistest, Miina nimega, jõkke ojuma minna, teised ei ole aga teda last minna. Pärast kuuldud nutva naisterahva häält ütlevad: “Tund on tulnud, aga Miinad ei tulegi.” Peale seda kuuldud jõest tugevad sulpsu, mis pand vee jões nii lainetama, et pidand heinalisi ära uputama. Peale selle jäend Miina tummaks. ERA II 10, 700/1 (6) < Kose khk., Uuemõisa k. <Jüri Seffer (1929)
Kasutatud allikad
Eesti Kirjandusmuuseumi kogud
M.J. Eisen kirjutised http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/nakid/sisu.html
Ly Renter