Palveres on juba iidsetel aegadel elanud inimesed. Palvere külas paiknevad asulakoht, 2 kultusekivi ja kivikalme Kabelimägi. Rahvapärimus räägib, et sinna olevat tahetud kunagi kabelit ehitada, töö jäänud aga pooleli.

Asulakoha muistne kultuurikiht paikneb Palvere mõisa naabruses, sellest põhja ja loode suunas kõrgemal maa-alal. Muinasasula on fikseeritud Mati Mandeli poolt 1981. aastal ja selle kultuurikiht on dateeritav II aastatuhande I poolde. Väikeste lohkudega kultusekivi on kasutatud arvatavasti I aastatuhandel kultuseobjektina.

Palvere küla on esmakordselt mainitud „Taani hindamisraamatus“ 1241. aastal ( Paltauare) 6 adramaa suuruse külana.

Palvere mõis ( saksa k. Pallfer ) eraldati naabrusest olevast Ravila mõisast 1666. aastal. 18.sajandil kuulus mõis nii von Uexküllidele, von Tiesenhausenitele kui ka von Manteufelitele. 1768. aastal sai Palverest Ravila kõrvalmõis. Mõisa peahoone on ühekorruseline maakiviehitis, mis 1905. aastal maha põletati. Tol ajal asusid hoones koolimaja ja vallavalitsus. 1909. aastal ehitati maha põletatud varemetele koolimaja, mille müürid olid laotud puhta vuugiga lõhutud maakividest. Mõisa kõrvalhooneist on säilinud väike akendeta maakiviait, mille müürides on kasutatud paekivi. Ehitus võib pärineda 19. sajandi I poolest.

Ravila vallamaja

Vallamaja asub Vardja külas Tallinn-Tartu maantee ääres Ravila mõisa viiva teeristi läheduses. 1872 tegi Ravila mõisa omanik krahv Paul von Kotzebue vahetustehingu vallaga, andes mõisa ümbruses olevate kogukonna maade eest vallale Palvere mõisa koos hoonetega. 1874 paigutas vald Palvere härrastemajja kooli ja vallavalitsuse, hiljem ka vaestemaja. Vallavalitsus kasutas kantseleiks väikest toakest, üht ooteruumi, mis oli samas ka kirjutaja köögiks ja vahimehe elutoaks ning veel kaht tuba kirjutaja korteriks. Ülejäänud hoonet kasutas vallakool. 1890. aastate algul liideti Alavere, Pikva, Ravila (Palvere) ja Rooküla vald uueks haldusüksuseks nimega Nikolai vald.

Peagi hakkas Rapla talurahvaasjade komissar nõudma uue vallamaja ehitamist, kuid vallavalitsus leidis Palvere mõisahoone olevat piisavalt hea. 1898 sulges Paide ringkonna rahvakoolide inspektor õppetööks kõlbmatu Viluhallika koolihoone. Nikolai volikogu otsustas paigutada lapsed Palvere mõisa vallavalitsuse ja -kohtu ruumidesse ning üürida endale uued ruumid Kose kiriku ligidal. Sobivat pinda ei antud, sestap anti koolile ruume juurde vaestemaja arvelt. 1899 otsustati ehitada Kose kiriku juurde uus vallamaja, kuid Alavere, Pikva ja Rooküla kogukondade lahkumine lükkas kavatsust edasi. Kaalumisel oli ehitamine Alavere kirikutee äärde, Palveresse vana vallamaja kõrvale. Kosele Näri ja Villandi kruntidele, Tartu maantee äärde Trööba talu maale ning Ravila mõisa Nigula krundile. Mitu aastat ei suudetud uue vallamaja asukoha suhtes kokku leppida. 20. veebruaril 1902 teatas Rapla talurahvaasjade komissar ultimatiivselt, et kui vald ei asu otsekohe vallamaja ehitama, siis tehakse maja tema käsu peale ilma valla sõnaõiguseta, kuid kulud jäävad valla kanda. Nikolai vallavalitsuse vastus oli napp- tänavu ehitada pole võimalik, kuna materjali ei jõua sellel talvel enam vedada.

25. veebruaril 1903 otsustati lõpuks, et uus vallamaja ehitatakse Tartu postimaantee äärde. Samal päeval valiti 5×11 sülla suuruse maakivihoone ehitusmeistriks Hans Jäär Aleksandri (Triigi) vallast, kellele lubati palgaks 5350 rbl. Vallamaja pidi valmis olema 1. oktoobriks 1904, kuid meister ehitas kiiremini ja hoone võeti vastu juba 22. novembril 1903. Palvere mõisa härrastemaja läks nüüd tervenisti kooli käsutusse. 1905 detsembris peeti koolimajas revolutsioonilisi kihutuskoosolekuid, mistõttu põletati aastatel 1874-1903 ka vallamajaks olnud  hoone kättemaksuks karistussalga poolt. Tartu maantee ääres olev vallamaja muudeti 1952 haiglas ning sellele ehitati teine korrus. Kose haigla töötas seal 1994. aastani, pärast seda müüdi hoone eraomandusse.

Palvere kool

18. sajandil hakati talurahva haridusele suuremat tähelepanu pöörama ja asutama külakoole, mille ülalpidamine oli mõisa ülesanne. 1784 asutati ka Palveres kool.

1926. aastail kogutud Palvere vanemate inimeste teateil õpetati 1830. aastatel lapsi kusagil taluperes rätsepa või kingsepa juures. Hiljem õpetanud lapsi Lenderma külas Lõpekõrve talus Toomas Sein, keda Kooli Toomaseks kutsuti. 1852. aastast peale oli koolimajaks Ravila ja Palvere vahel asunud kõrts. Seal õpetas Hans Piimson, kes oli samal ajal ka vallakirjutaja.

1863. aastal saatis Õpetatud Eesti Selts kooliõpetuse olukorraga tutvumiseks laiali ankeedid. Palvere kooli kohta tulid järgmine vastus: õpetaja oli Hans Piimson, lõpetanud Jädivere seminari, töötanud koolis 2 aastat, palgaks mõisa moon ja 40 rubla aastas.

Paljudes koolides oli 19. sajandil mänguriistaks viiul. Palvere koolile andis Ravila krahv oreli ostmiseks 100 rubla, teine pool rahast tuli koguda korjanduse teel.

Koos Ravila küla ümberasustamisega 1874 toodi ka Ravila kool Palveresse, endise kõrvalmõisa peahoonesse, mille Ravila mõis oli andnud kogukonnale maade vahetamise käigus. Koolimajaga ühe katuse all asus ka Ravila vallavalitsus.

1884-1899 oli kool ka Viluallika talus, kus õpetas Gustav Jakobson, Roosa Nurga isa.

1905. aastal peeti Palvere koolimajas revolutsioonilisi koosolekuid. 13. detsembril, kui töölissalk oli lõhkunud Ravila mõisa viinavabriku ja teistesse mõisatesse edasi läinud, otsustati Palveres Ravila mõis lõhkuda. Enne aga purustati vallamajas tsaari pilt. Sellest piisas karistussalgale, koolimaja koos vallamajaga põletati maha 3. jaanuaril 1906.

Kuni 1908. aasta sügiseni siinsed lapsed ruumide puudusel koolis ei käinud, alles siis õnnestus Ravila vallal üürida kooli jaoks ruumid Koselt ning Lenderma külast. Spetsiaalse koolimaja ehitamist takistas rahapuudus, sest kindlustusseltsist kahjusummat välja ei makstud, kuna tegu polnud õnnetusega. 1909. aasta alguses saadi Rahvahariduse Ministeeriumist uue koolimaja ehitamiseks siiski 5000 rbl abiraha ning hoone valmis veel samal aastal. Ehitusmeister Hans Jäär, kelle hooleks oli ka materjali muretsemine ja kohalevedu, sai tasuks 9650 rbl.

1909 valmis Palveres maha põletatud koolimaja varemetele uus, suur kiviehitis kahe klassiruumi ja õpetajate korteritega. 1910. aastal tuli koolijuhatajaks Jaak Õunapuu, kes töötas koolis 42 aastat. Jaak Õunapuu kogus rahvaluulet, rahvapärimusi ja mälestusi. 1911. aastal oli Palvere vallakoolis 47 õpikut. 18. jaanuaril 1911 toimunud ülevenemaalise algkoolide loenduse andmeil oli Palvere kooli kohal 109 õpilast.  Õpetajaks oli Jaak Õunapuu, tol ajal 24 aastane, kutseeksami oli ta sooritanud gümnaasiumi juures 1908. aastal.

Esimeses reas Jaak Õunapuu kõrval paremal lipsuga Heinrich Kreitzberg, hilisem Heino Kullerkann.  Teine rida vasakult teine tumedas: Julie Nokkur, abielludes Kullerkann.

Kool muutus Jaak Õunapuu juhtimisel kaheklassilisest vallakoolist kuueklassiliseks algkooliks. Kool töötas kuni 1961. aastani. Seitsmekümnendatel aastatel ehitati hoone ümber kahekorruseliseks kortermajaks

Sõjajärgne aeg

8. aprillil 1949. aastal moodustati Palvere  kolhoos, esimeheks valiti Heino Kullerkann. Kontor asus esimehe talus Uue-Kubjal. 1957. aastast kuulus Palvere Ravila Eliitseemnekasvatuse Katsemajandi koosseisu, hiljem Ravila sovhoosi alla.

1977. aastal liideti Palverega Lenderma ja Maardu küla.

Seitsmekümnendatel aastatel ehitati endine koolihoone  ümber kahekorruseliseks kortermajaks. Alumist korrust kasutati Ravila sovhoosi poolt. 29. jaanuaril 2007 avati esimesel korrusel Palvere Külakeskus. Ürituste korraldamiseks on seal saal, väiksem ruum, köök ja arvutituba.

Pärandkultuuri objektidest asub Palveres Muru talu sepikoda, mis on nüüdseks hävinud.

1.jaanuaril 2014. aastal elas Rahvastikuregistri  andmetel külas 158 inimest.

Allikad:

Helve Voll, Hardo Voll. Kose, Kose-uuemõisa, Ravila. 2002, lk.64

Talving, Hanno. Eesti vallamajade ajaloo teatmik. 2015, lk.82

Palvere 6-klassilise Algkooli kroonikaraamat 1914-1944. Tallinna Linnaarhiiv.

Palvere kolhoosi organiseerimiskoosoleku protokoll 8. aprillist 1949. aastal. Rahvusarhiiv

Marju Verk