25. aprill 2021

Palvere

Palveres on juba iidsetel aegadel elanud inimesed. Palvere külas paiknevad asulakoht, 2 kultusekivi ja kivikalme Kabelimägi. Rahvapärimus räägib, et sinna olevat tahetud kunagi kabelit ehitada, töö jäänud aga pooleli.

Asulakoha muistne kultuurikiht paikneb Palvere mõisa naabruses, sellest põhja ja loode suunas kõrgemal maa-alal. Muinasasula on fikseeritud Mati Mandeli poolt 1981. aastal ja selle kultuurikiht on dateeritav II aastatuhande I poolde. Väikeste lohkudega kultusekivi on kasutatud arvatavasti I aastatuhandel kultuseobjektina.

Palvere küla on esmakordselt mainitud „Taani hindamisraamatus“ 1241. aastal ( Paltauare) 6 adramaa suuruse külana.

Palvere mõis ( saksa k. Pallfer ) eraldati naabrusest olevast Ravila mõisast 1666. aastal. 18.sajandil kuulus mõis nii von Uexküllidele, von Tiesenhausenitele kui ka von Manteufelitele. 1768. aastal sai Palverest Ravila kõrvalmõis. Mõisa peahoone on ühekorruseline maakiviehitis, mis 1905. aastal maha põletati. Tol ajal asusid hoones koolimaja ja vallavalitsus. 1909. aastal ehitati maha põletatud varemetele koolimaja, mille müürid olid laotud puhta vuugiga lõhutud maakividest. Mõisa kõrvalhooneist on säilinud väike akendeta maakiviait, mille müürides on kasutatud paekivi. Ehitus võib pärineda 19. sajandi I poolest.

Palvere mõis. Kose Kihelkonna Muuseum
Palvere mõisa ait 1971. Veljo Ranniku fotokogu

18. sajandil hakati talurahva haridusele suuremat tähelepanu pöörama ja asutama külakoole, mille ülalpidamine oli mõisa ülesanne. 1784 asutati ka Palveres kool.

1926. aastail kogutud Palvere vanemate inimeste teateil õpetati 1830. aastatel lapsi kusagil taluperes rätsepa või kingsepa juures. Hiljem õpetanud lapsi Lenderma külas Lõpekõrve talus Toomas Sein, keda Kooli Toomaseks kutsuti. 1852. aastast peale oli koolimajaks Ravila ja Palvere vahel asunud kõrts. Seal õpetas Hans Piimson, kes oli samal ajal ka vallakirjutaja.

1863. aastal saatis Õpetatud Eesti Selts kooliõpetuse olukorraga tutvumiseks laiali ankeedid. Palvere kooli kohta tulid järgmine vastus: õpetaja oli Hans Piimson, lõpetanud Jädivere seminari, töötanud koolis 2 aastat, palgaks mõisa moon ja 40 rubla aastas.

Paljudes koolides oli 19. sajandil mänguriistaks viiul. Palvere koolile andis Ravila krahv oreli ostmiseks 100 rubla, teine pool rahast tuli koguda korjanduse teel.

Koos Ravila küla ümberasustamisega 1874 toodi ka Ravila kool Palveresse, endise kõrvalmõisa peahoonesse, mille Ravila mõis oli andnud kogukonnale maade vahetamise käigus. Koolimajaga ühe katuse all asus ka Ravila vallavalitsus.

1884-1899 oli kool ka Viluallika talus, kus õpetas Gustav Jakobson, Roosa Nurga isa. .

1905. aastal peeti Palvere koolimajas revolutsioonilisi koosolekuid. 13. detsembril, kui töölissalk oli lõhkunud Ravila mõisa viinavabriku ja teistesse mõisatesse edasi läinud, otsustati Palveres Ravila mõis lõhkuda. Enne aga purustati vallamajas tsaari pilt. Sellest piisas karistussalgale, koolimaja koos vallamajaga põletati maha 3. jaanuaril 1906.

Kuni 1908. aasta sügiseni siinsed lapsed ruumide puudusel koolis ei käinud, alles siis õnnestus Ravila vallal üürida kooli jaoks ruumid Koselt ning Lenderma külast. Spetsiaalse koolimaja ehitamist takistas rahapuudus, sest kindlustusseltsist kahjusummat välja ei makstud, kuna tegu polnud õnnetusega. 1909. aasta alguses saadi Rahvahariduse Ministeeriumist uue koolimaja ehitamiseks siiski 5000 rbl abiraha ning hoone valmis veel samal aastal. Ehitusmeister Hans Jäär, kelle hooleks oli ka materjali muretsemine ja kohalevedu, sai tasuks 9650 rbl.

1909 valmis Palveres maha põletatud koolimaja varemetele uus, suur kiviehitis kahe klassiruumi ja õpetajate korteritega. 1910. aastal tuli koolijuhatajaks Jaak Õunapuu, kes töötas koolis 42 aastat. Jaak Õunapuu kogus rahvaluulet, rahvapärimusi ja mälestusi. 1911. aastal oli Palvere vallakoolis 47 õpikut. 18. jaanuaril 1911 toimunud ülevenemaalise algkoolide loenduse andmeil oli Palvere kooli kohal 109 õpilast.  Õpetajaks oli Jaak Õunapuu, tol ajal 24 aastane, kutseeksami oli ta sooritanud gümnaasiumi juures 1908. aastal.

Kool muutus Jaak Õunapuu juhtimisel kaheklassilisest vallakoolist kuueklassiliseks algkooliks. Kool töötas kuni 1961. aastani. Seitsmekümnendatel aastatel ehitati hoone ümber kahekorruseliseks kortermajaks.

Palvere kool 1920. aastatel. Kose Kihelkonna Muuseum

1949. aastal moodustati Palvere  kolhoos, esimeheks valiti Heino Kullerkann. Kontor asus esimehe talus Uue-Kubjal. 1957. aastast kuulus Palvere Ravila Eliitseemnekasvatuse Katsemajandi koosseisu, hiljem Ravila sovhoosi alla.

1977. aastal liideti Palverega Lenderma ja Maardu küla.

Seitsmekümnendatel aastatel ehitati endine koolihoone  ümber kahekorruseliseks kortermajaks. Alumist korrust kasutati Ravila sovhoosi poolt. 29. jaanuaril 2007 avati esimesel korrusel Palvere Külakeskus. Ürituste korraldamiseks on seal saal, väiksem ruum, köök ja arvutituba.

Pärandkultuuri objektidest asub Palveres Muru talu sepikoda, mis on nüüdseks hävinud.

1.jaanuaril 2014. aastal elas Rahvastikuregistri  andmetel külas 158 inimest.

Allikas: Helve Voll, Hardo Voll. Kose, Kose-uuemõisa, Ravila. 2002, lk.64

Marju Verk